Kaugküte

Kaugküte on tsentraalselt toodetud soojus hoonete kütmiseks ja sisekliima hoidmiseks. Puhtaim ja tõhusaim kütmisviis korter- ning eramajadele, avalikele ja ärihoonetele tiheasustusega piirkondades. Fortum varustab sind kaugküttega Pärnu ja Tartu linnas.

Kodusoojus kaugküttest

Kuidas töötab kaugküte?

1. Soojust toodame koostootmisjaamas ja katlamajades, kus kasutame kohalikku päritolu kütust:

- metsa- ja puidutööstuse jääke - hakkepuitu (taastuvkütus);

- turvast.

2. Koostootmisjaamas tekib soojust elektri tootmisel ning selle ülejääva soojuse suunamegi soojusvõrku. Koostootmine on tõhusaim viis energia tootmiseks, kuna primaarenergiat kasutatakse ära maksimaalsel määral. Katlamajades toodame ainult soojust ja enamik katlamaju on kasutusel ainult külmadel talvedel.

3. Soojuse kandjaks soojusvõrgus on kuum vesi, mis jõuab hoone soojussõlme.

4. Kaugküttevesi voolab läbi hoone soojussõlme ning soojusvaheti edastab vee soojuse hoones ringlevale kütte- ja tarbeveele.

5. Tubades asuvad radiaatorid kütavad ruume ning kraanist voolab soe vesi.

6. Hoone soojussõlmes jahtunud vesi voolab tagasi koostootmisjaama/katlamajja ja soojeneb seal uuesti.

 

Kaugkütte innovatiivsus ja tulevik - avatud kaugküte, kus soojusallikaks ei ole ainult koostootmisjaam ja/või katlamaja, soojusvõrgus saab ära kasutada soojust, mis tekib teistes tootmisprotsessides nt serveriparkides, trükikojas, kaugjahutuses.

Kaugkütte eelised

Keskkonnasõbralik

Väiksem keskkonna saastamine kui lokaalküttega, seejuures minimaalne kohaliku õhu saastamine. Suuremad katlamajad on varustatud kaasaegsete puhastusseadmetega, mida väikesed lokaalsed katlad endale puhastusseadmete kõrge hinna tõttu lubada ei saa. Soojuse tootmiseks kasutatakse kohalikke kütuseid - biomassi ja turvast.

Tõhus ja paindlik

Kaugküttevõrk võimaldab soojuse ja elektri koostootmist, mis biokütuseid kasutades on üheks soovitatavamaks energiamuundamise viisiks kogu Euroopas ja ka Eestis. Koostootmise peamiseks plussiks on efektiivsus kütustes sisalduva energia ärakasutamisel - kaasaegse biokütuseid kasutava koostootmisjaama kogukaod on ainult ca 10-15%, samas kui ainult elektrit tootva põlevkivijaama kogukaod võivad ulatuda 75%-ni. Kaugküttevõrk on kui energiaakumulaator, kuhu saab suunata ka teiste tööstuste jääksoojuse jms.

Konkurentsivõimeline hind

Kaugküttekatlamajades on võimalik kasutada erinevaid ja odavaid kütuseid, mille kasutamine koduses majapidamises on ebamugav, tehniliselt ebaotstarbekas või võimatu (freesturvas, hakkepuit, olmejäätmed). Samuti on kaugküttesse võimalik liita erinevaid taastuvaid energiaallikaid (geotermaalenergia, päike). Erinevate energiallikate kasutamise võimalus tagab stabiilse hinna kui üht liiki allikate hind peaks tõusma.

Mugav ja ohutu

Kaugkütte kasutamisega on tagatud ruumi püsiv temperatuur sõltumata ilmastikust ning klient ei pea ise tegama kulutusi kütteallika rajamiseks ja hooldamiseks. Suuremate ehitiste planeerimiseks ja projekteerimiseks annab kaugküte vabamad käed, sest ei pea planeerima kütustega ja kateldega seonduvat. Kaugküttesüsteem on ohutu, sest soojuskandjaks on vesi ning puudub vajadus rajada oma katelt, mis paratamatult toob kaasa kõrgema ohu (tuli, kütused).

Kõrge varustuskindlus

Suuremates linnades töötab ühes kaugküttevõrgus mitu erinevat energiallikat (näiteks erineval kütusel katlamaja) - ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Ka saab ühe suure katla avariilise seiskumise korral koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. Varutuse eest vastutab soojuse tootja. 

E18

Müügihind Pärnus

50,65 EUR/MWh

E18

Müügihind Tartus

48,90 EUR/MWh

E1

Müügileping Pärnus

E1

Müügileping Tartus